PP või PE, mis on toidukvaliteediga
PP ja PE on mõlemad toidukvaliteediga materjalid.
PP-l on kõrgem sulamistemperatuur ja seda saab kasutada sojapiimapudelite, mahlapudelite, mikrolaineahju einekarpide jms valmistamiseks. PE-l on laiem kasutusala ja seda kasutatakse tavaliselt kiudtoodete, näiteks rõivaste ja tekkide, meditsiiniseadmete tootmisel. , autod, jalgrattad, osad, transporditorud, keemiakonteinerid, samuti toidu- ja ravimipakendid.
PE põhikomponendiks on polüetüleen, mis on tunnustatud kui parim materjal toiduga kokkupuutumiseks kogu maailmas. See on mittetoksiline, maitsetu, lõhnatu ja vahaja tekstuuriga, mis vastab toiduainete pakendamise hügieenistandarditele.
PP peamine komponent on polüpropüleen . Polüpropüleenil on kõigist plastidest kõige madalam tihedus, umbes 0.90.
Kuumakindluse seisukohast on polüpropüleenil kõrgem kuumuskindlus kui polüetüleenil. Tavaolukorras on polüpropüleeni sulamistemperatuur umbes 40–50% kõrgem kui polüetüleenil, ligikaudu 160–170 °C. Seetõttu saab PP-st valmistatud tooteid steriliseerida temperatuuril üle 100 °C ja need jäävad muutumatuks 150 °C juures ilma välise jõuta deformatsioonita.
Toiduplastist kirjeldus
Toiduga kokkupuutuvaid plastpakendeid, sealhulgas polüetüleenist, on erinevat tüüpi (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), polüester (PET), polükarbonaat (PC) jne.
Nende hulgas kasutatakse PP-d ja PS-i peamiselt ühekordselt kasutatavate plastist söögiriistade jaoks. PP on stabiilsem, samas kui PS võib kahjulike monomeeride või lenduvate ainete jälgede tõttu inimkehale teatud kahju tekitada.
Erinevat tüüpi ühekordselt kasutatavatel plastist söögiriistadel on erinevad kasutustingimused ning nende temperatuuri- ja rõhukindluse erinevused on olulised. Ühekordselt kasutatavate plastikust söögiriistade kasutamise temperatuur on tavaliselt alla 100 ℃ ja kõrgeim temperatuur ei tohiks ületada 150 ℃.
